lääne-virumaa, palmse,15.08.2005

Lahemaa ja Prangli saar

28. aug. – 29. aug. 2018
Transport: buss, laev
Hind: 149 €
Vabu kohti: jätkub

1. päev, 28. august

Väljasõit Võrust kirikuplatsilt kell 7.00 ja Tartust Vanemuise alumisest parklast kell 8.00.
Nõmmeveski kanjon ja juga. Lahemaa suurim jõgi – Valgejõgi on sügavalt lõikunud aluskorra kivimitesse ja moodustab seal kanjontüüpi oru. Sellel jõel asubki Nõmmeveski juga, mille lähedal on filmitud „Verekivi” romantilisemad stseenid. Samas asuvad ka vana hüdroelektrijaama varemed ja kasvab kaitsealune mets-kuukress.

Kasispea küla. Teeme jalutuskäigu Jaani-Tooma Suurkivi juurde.
Käsmu meremuuseum ja rannarahva lood – lugusid räägib Käsmu kandi hea tundja Aarne Vaik. Eksponaadid ilmestavad kõiki merega seotud valdkondi: meresõit, kalapüük, salakaubavedu, kunagise kaptenite küla ajalugu jne. Lõunasöök meremuuseumis.

Altja kaluriküla. Maaliline mereäärne tee viib vanade võrgukuuride juurde. Põllumaad olid Altjal nagu ka teisteski rannakülades väikesed ja liivased, need üksi ei suutnud rahvast ära toita. Leivakõrvase pidi andma meri. Võrgukuurid taastati aastatel 1973-74 vanade fotode ja Altja elanike mälestuste põhjal.

Sagadi mõisa härrastemaja ja metsamuuseumi külastus.
Ajastutruu interjöör, kaunid laemaalingud ning ainulaadne jahisaal oma väljapanekuga teevad Sagadi härrastemajast ühe parema näite 19. saj. jõukama rahva eluolust. Endises ait-tõllakuuris on end sisse seadnud metsamuuseum. Kahel korrusel on üles seatud metsa tutvustavad näitused ning väljapanekud.
Majutus ja õhtusöök Palmse Park-Hotelis (2-kohalised toad).

2. päev, 29. august

Hommikusöök hotellis.
Kell 9.00 väljub Leppneeme sadamast väikelaev “Helge”. Sõit Pranglile kestab ca 50-60 min.

Prangli
on väike saar, kust leiab vaatamisväärsusi, omanäolist loodust, arhailist külamaastikku ning lugusid ammuste aegade elu-olust. Ekskursioon saarel (madala kastiga veoautoga, abiks on käsipuuga trepp) kohaliku giidi saatel. Vaatame saare madalat ja kivist lääneosa, idaosa rannavalle, liivaluiteid ja männimetsi.

Külastame Püha Laurentsiuse kabelit ja külakalmistut, vaatame gaasilätet, mälestusmärki aurikule Eestirand, kultuskivi, Hävitatud Eesti kodu mälestusmärki, Lõunasadamat jne.

Kohalik muuseum tutvustab nii Prangli kui ka Väike-Prangli saarte ajalugu ning elu-olu. Kell 13.30 – lõunasöök rahvamajas. Pisut jääb vaba aega ka omapead tegutsemiseks. Kell 15.45 kogunemine Kelnase sadamas. Kell 16.00 – 17.00 laevasõit Kelnase – Leppneeme. Sõit tagasi koju.

Hind reisijale: 149 €
Hinna sees:

  • bussikasutus ja sellega seonduvad kulud
  • kohalik transport Prangli saarel
  • majutus Palmse Park-Hotellis (2-3 kohalistes tubades) koos hommikusöögiga
  • õhtusöök Palmses
  • laevapilet Leppneeme-Kelnase-Leppneeme
  • kohalik giid Prangli saarel
  • kohalik giid Sagadi mõisa härrastemajas ja Käsmu meremuuseumis
  • programm Pranglil (sealhulgas lõunasöök ja muuseumi pääse)
  • Sagadi mõisa ja metsamuuseumi ning Käsmu meremuuseumi pääse
  • giid-reisijuhi teenused

Lisatasu eest:

  • lõunasöök Käsmus 6.50 € (supp, kohv ja kook)

Broneeri see reis

Nimi

Sünniaeg

Email

Telefon

Postiaadress

Lisasoovid

Tähtis reisiinfo

Kas teadsid, et:

  • Prangli kõrgemad osad kerkisid merest umbes 3 500 aastat tagasi
  • Prangli maapõues leidub maagaasi. Tööstusliku kasutamise jaoks on seda liiga vähe, aga looduslikul gaasilättel potitäie kartulite keetmiseks piisavalt.
  • Vanim küla on Lääneotsa, asustuse kasvades lisandusid uued külad Idaotsa ja Kelnase.
  • Pranglilaste hülgepüügipaat eistuk oli värvitud valgeks, et „päike teda ära ei ravistaks“.
    Tänapäeval on hülgepüük keelatud, kuid eistukit kasutatakse kalal käimiseks. Eistuki omapäraks on paadi kergus ja kiilu puudumine. Põhja alla kinnitatud laiad tallad võimaldavad paati kergesti vedada nii maal kui jääl.
  • Prangli lähedal paikneb Soome lahe Eesti rannikuvee sügavaim koht (130 m). Meresõitjaid on saar ahvatlenud ammuse ankrupaigana, samas on saare rannikuvete madalad ja karid (Takulaeva kehvel, Kanepilaeva kehvel ja Apelsinilaeva madal) hukutanud mitmeid hooletuid seilajaid.
  • Prangli koolist on alguse saanud kuulus peastarvutamise võistlus ehk pranglimine.