1. päev, 21. august
Väljasõit on Võrust, Tõrvast ja Pärnust, kõiki kellaaegu täpsustame. Kell 10.00 väljub praam Rohukülast Heltermaale. Keskpäevaks saabume saarele, kus teiste hulgas elavad odratolgused, vandiraiujad, tõrvakõplased, hobuhiidlased…
Barokk-stiilis Suuremõisa lossi ehitas aastatel 1755 – 1760 krahvinna Ebba-Margaretha von Stenbock. 1796. aastal sai Suuremõisa uueks omanikuks Otto Reinhold Ludvig von Ungern Sternberg. Ekskursiooni mõisa härrastemajas juhendab Sirje Heinma. “Hiiu Vill” on töötav muuseum, kus näeme kuidas valmib lõng Hiiumaa lamba villast. Vaatame kadakate ja kibuvitsade saart Kassarit.
Sõit Emmastesse, peatus Sõru sadamas. On tavaks öelda, et kes pole Kõpus käinud, see pole Hiiumaad näinud. Kõpu tuletorn – üks Hiiumaa sümbolitest.
Lähem tutvus Hiiumaa kultuurilooga Reigis . 19. saj. valmis praegune kirik, mille ehitas tolleaegse Kõrgessaare mõisa ja rohkem kui poole Hiiumaa omanik Otto R. L. von Ungern-Sternberg, keda tuntakse ka Randröövli ja Ungru krahvi nime all.
Tahkuna poolsaare põhjatipp ja Tahkuna tuletorn. Majutus ja õhtupraad Kärdlas Padu hotellis.
2. päev, 22. august
Hommikusöök. Jalutuskäik arteesiakaevude linnas Kärdlas ning lood kalevivabriku aegadest. Kärdla on nime saanud väikeselt rootslaste külalt, kuid kujunes linnaks tänu kalevivabrikule, mille 1829. aastal rajasid parunid Ungern-Sternbergid.
See oli ühtlasi Eesti alal üks esimesi suuri tekstiiliettevõtteid ja etendas märkimisväärset rolli veel 20. sajandi alguses. Vabrik hävis II maailmasõja ajal. Vabrikuväljaku (endine vabrikuhoov) ääres on alles kunagised meistrite majad: suurte aedadega ühekorruselised hooned ja pikk, maamõisat meenutav puitehitis – omaaegne vabrikudirektori elamu, tänane muuseum.
Külastame Hiiumaa muuseumi Pikka Maja. Muuseumi püsiekspositsioon tutvustab Kärdla kalevivabriku hiilgeaegasid.
Kärdla meteoriidikraatri lugu.
Hiiu Naaditeatri etendus “Meite elu” ja lõunasöök Hellamaal.
Kodutee.
Hind reisijale: 169 EUR
Hinna sees:
- bussikasutus ja bussi ülevedu praamidel
- reisija praamipiletid Rohuküla-Heltermaa-Rohuküla liinil
- majutus Padu hotellis (2-kohaline tuba) koos hommikusöögiga
- õhtupraad hotellis (kana riisiga, värske salat, vesi / mahl, leib, sai)
- kohalik giid Hiiumaa muuseumis ja Suuremõisa lossis
- etenduse “Meite elu” pääse
- lõunasöök Hellamaal
- Suuremõisa lossi ja Hiiumaa muuseumi Pika Maja pääsmed
- reisijuht–giidi teenused
Lisatasu eest:
- lõunasöök Padakonna kohvikus, täpsustame
- Kõpu ja Tahkuna tuletorni pääsmed (kokku 4-5 EUR), täpsustame
Lugemist raamatusõpradele
”Äkine ja pigilest. Hiidlaste keedused ja muud söömavärgid”
Autor: Õie Laksberg
Senne söömavärgiga juba aa kord sedasi – olgu hiidlane, saarlane vöi lihtsalt pötku, süüa tahtvad keik. Vahel vöib ju läätserokka, tuhlist ja mandilagagid süüa. Neh, nee meite äkised asjad aa ikke mönusad. Tee neid kalast vöi odrajähust, saad rutusti ehk äkisti valmis ja maitseb hee. Ja olete te kuulend pigilestast? See meite saare soolat lestakala.
”Hiiu keele raamand”
Koostaja: Järvi Kokla
See raamat aitab hiidlasel õigel teel püsida ning mandrimehel hiidlaste keelest ja meelest paremini aru saada. Mis teeb hiiu keelest hiiu keele? Mis juttu ajavad kohvilähkrid, odratolgused ja tõrvakõplased? Kuidas kõlavad hiiukeelsed luuletused? Kas hiiu nali ka naerma ajab?
„Minu Hiiumaa. Ähk läheb tarvis”
Autor: Mae Lender
Kord astunud Käina mees mööda teed ja leidnud surnud varese. Mees pistnud varese tasku ja sõnanud: „Ähk läheb tarvis…“ Ähk läheb meid tarvis, mõtlevad hiidlased, see täiesti oma nägu rahvakild, kelle visadus, töökus ning naljalembus on teada ja tuntud.
“Hiiu luule raamat”
Koostaja: Tiiu Heldema
Maailmas on tuhandeid saari, tuhandeid luuletajaid ja tõenäoliselt ka tuhandeid luuleantoloogiaid. Nüüd on juures üks, milles on ühendatud Hiiumaa ja luule.
Täiendav info:
Loodusreisid OÜ, tel. 52 92 514