Kihnu räimeretk

06. mai – 07. mai 2023
Transport: buss, laev
Hind: ... €
Vabu kohti: 18
1. päev, 6. mai

Kaheksandat korda toimuv Kihnu räimeretk on Kihnu turismihooaja kevadine avasündmus. Saab maitsta Kihnu räimeroogi, toimub Kihnu toidu ja käsitöö laat. Avatud on Kihnu talud ja päeva lõpetab pidu Kihnu sadamas.

Väljasõit on kell 4.15 Võru muusikakooli juurest. Munalaiu sadamas liituvate reisijatega kohtume kell 8.00 (kõik kellaajad täpsustamisel). 

Sõit Munalaiu sadamasse Pärnumaal. Kell 8.30 väljub Munalaiust laev “Kihnu Virve” ja saabub Kihnu kell 9.40. Kihnus sätime oma tegevused vastavalt kihnlaste päevaplaanile.
09.00 – 15.00 Kihnu räimeretke kohad on avatud külastajatele
10.00 – 15.00 Õpitoad räimeretke kohtades
15.30 – 16.00 Auhindade loosimine ja autasustamine Kihnu sadamas.

Õpitoad

Kell 10.00 KIHNU TOIT
Kell 11.00 SUITSUAHI
Kell 12.00 RÄIMERULLID
Kell 13.00 KIHNU KÄSITÖÖ
Kell 14.00 KALADE SUITSUTAMINE

Kihnu räimeretkel osaleja saab käepaela (sisaldub reisi hinnas).
Igas räimeretke talus/külastuspunktis saab käepaela omanik maitsmiseks ühe räimerulli ja suitsuräime. Loomulikult saab juurde osta muudki kihnlaste valmistatud head-paremat: pirukaid ja suupisteid, erinevaid kalaroogasid, küpsetisi jne.
Käepael annab õiguse osaleda õpitubades ja Kihnu parima suitsuräime ning räimerulli valimisel. Käepaelte omanike vahel toimub Kihnu sadamas kella 15.30 loosimine, mille peaauhinnaks on suitsuahi. Lisaks rohkelt auhindu Kihnu taludelt ja ettevõtetelt.

Kella 16 paiku suundume majutuskohta (Kihnu Sadama Öömaja). Vaba aeg ja õhtusöök.
Kell 20.00 toimub räimeretke lõpupidu Kihnu sadamas. Kohapeal on avatud puhvet suupistete ja jookidega.

2. päev, 7. mai
Hommikusöök. Naudime kevadet ja tärkavat rohelust.
Kell 10.00 alustame ekskursiooni saarel koos kohaliku giidiga. Kihnu on ammustest aegadest alates olnud kalurite ja hülgeküttide saar. Paljude aastate jooksul on Kihnu mehed veetnud suure osa ajast merel ja jätnud saare asjad naiste ajada.
Kihnu naistest on saanud saare käsitööd, tantse, mänge ja muusikat sisaldava kultuuripärandi kaitsjad ning edasikandjad. Omavalmistatud Kihnu rahvariideseelik ehk kört on tänaseni igapäevane riietusese. Saare eraldatuse tõttu on Kihnu kultuur ja sajanditevanused traditsioonid seniajani täies elujõus ja igapäevaelus järgitakse endiselt esivanemate tarkusi.

  • Kihnu muuseum. Põhjalikuma ülevaate ajaloost, kommetest ja kihnlaste traditsioonilistest tegevusaladest (laevaehitus, meresõit, hülgepüük) saame muuseumi ekspositsiooniga tutvudes. Tutvustatakse ka Kihnu naivistide loomingut ning saarelt pärit kuulsaid mehi: kapten Enn Uuetoa, kodu-uurija Theodor Saar jne.
  • Kihnu õigeusu kirik
  • Mere-äärne peatus Pitkäna ninal tuletorni juures (tuletorni külastus soovijatele lisatasu eest, hind 4 EUR).
    Tuletorn on Inglismaal valmistatud detailidest kokku monteeritud 1864. aastal. See on üks neljast meie randade säilinud malmtuletornist.
  • lõunasöök
  • folkloorikontsert

Kell 16.15 väljub laev “Kihnu Virve” ja saabub Munalaiu sadamasse kell 17.20. Kodutee.

Hind reisijale: … €
Hinna sees:

  • bussikasutus (20-kohaline väikebuss), ka Kihnu saarel
  • bussi ülevedu Munalaiu sadamast Kihnu ja tagasi
  • reisijate laevapiletid Munalaid – Kihnu – Munalaid liinil
  • majutus Kihnus (Sadama Öömaja, 2-4 kohalised toad) koos hommikusöögiga
  • õhtusöök Kihnus
  • Kihnu räimeretke käepael, talude külastused Kihnus
  • kohalik giid teisel päeval
  • teise päeva lõunasöök
  • folkloorikontsert
  • Kihnu muuseumi ja kiriku külastus
  • reisijuhi teenused

Lisatasu eest: 

  • pääse tuletorni 4 EUR
  • räimeretke õhtuse peo pääse

Lugemist raamatusõpradele:

Armastusega Kihnust, uut ja vana saareköögist
Autorid: Jana Ruubel, Hele-Mai Alamaa
Mandriinimestele on teada-tuntud Kihnu leib ja sai, lihapirukad ja räimerullid. Kuid saareköökides tehakse palju teisigi roogi, mis keele alla viivad! Selle raamatu autor Jana elab Kihnus ja usub, et hea toit on lihtne, puhtast ja tervislikust toorainest.
Kuidas maitseb Kihnu? Vastus: soolaselt või magusalt, aga igal juhul väga hästi!

Aabets
Koostajad Külli Laos, Reene Leas ning Evi Vesik
Maailma esimene kihnukeelne aabits on ühtlasi väikeste kihnlaste esimene kunstiraamat. Maalikunstnik Uno Roosvalt on viimase poolsajandi jooksul jäädvustanud Kihnu mehi ja naisi küll meretööl, küll maatööl. Tema filosoofilised õlimaalid elust ja surmast, põlvkondade vaheldumisest annavad aabitsale erilise sügavuse. Kihnukeelsed jutud aitavad kaasa, et mudilastele mõeldud raamat muutuks suuremaks kui seda on üks tavaline kooliõpik.

Kihnu kört ei põlõ jahukört. Sie ond uõpis seljäriie. Kudas körti kanda tulõb? Kört ei tohe löörös olla, siis ond ramp uata. Kördiauk ei tohe lahti olla, pihast tohe kört kua´mtõ suur olla. Kört piab jõlusast itsis olema. Kui kört on löölös, näed nao tönk välla. Pia mieles! Kördi sisse ei astuta, kört aetassõ üle piä selgä.

Täiendav info:
Loodusreisid OÜ, tel. 52 92 514

Broneeri see reis

    Nimi

    Sünniaeg

    Email

    Telefon

    Postiaadress

    Lisasoovid

    Nõustun reisitingimustega

    Tähtis reisiinfo

    • Kaasa riideid igasuguse ilma jaoks, mugavad jalanõud.
    • Isiklike ostude jaoks võiks olla kaasas sularaha. Kihnus ei ole sularahaautomaati ja kaardimaksed ei ole igal pool võimalikud.